Ärka ja vaata -
kevad on käes: päikesesoojus, sinine taevas... Mu sõber, kuula - kuuldub veetilga heli, ja loodus on täis lindude hääli... Vaata, kui jälle elu keeb ümberringi... liiguvad taevas heledad pilved... lendavad tagasi lõunast linnud... ja meie südames on uued rõõmud... Muutusi taju, kevadet tunne, laula õnnest... Kui on meeldivad muljed! Kuldne päikesevalgus ja sinine taevas... Vaata, mu sõber, juba kevad on käes. /14. märts 2015 a./
0 Comments
Ma soovin käia hommikukastes,
kui värsket jahedust õhkub nii järvest. Soovin nautida hetki, tajudes loodust… et säraksid silmad… et täidaks mu ootus. Ma soovin istuda, unistades vaikuses, uidata puude all… varjukas aias imetleda linde, kes tiiblevad taevas luuletada loodusest kodumaapaigas. Soovin lentsida metsas… tee mööda ringi… haista lõhna, mis õhkavad ilusad lilled… soovin kuulda, kui laulavad hommikulinnud… korjata maasikaid… juba täis on mu pihud. Soovin supelda järves kuuvalguse ribas… sel ajal on vaikus, pole ainustki hinge ... vaadata tähti, mis süttivad taevas… ja koiduga hääbuvad hommikuvalguses. Linnulauluga soovin ma kohata koidu, vaadelda päikest, mis annab uut lootust… kui liiguvad pilved ja heiastuvad järves… kuulata muusikat… see tuul kohab pärnades. Värska - mu kodumaa, mulle on kallis, siin nii palju metsi… jõed jooksevad järvest …. siin puhkab mu hing, ja kui unenäos, mu lootused täitusid. Olin ma võlukandis... /12. veebruar 2015. a./ ***
Sädelev hommik - Uue päeva iduke... Ootusrikkad näod. /25. detsember 2014/ *** Hommik... Päev algab - nagu elu puhas leht ... mis ootab mind ees? /25. detsember 2014/ Kui talv tuleb meile, siis säravad tulid,
ja päikese käes sädeleb lumi, loodus on tardunud, oodates imet, metsas ei kuulnud loomi ja linde… Kõik vaikne… kuulda vaid tuiskute ulgu, nad räägivad mulle kaunist lugu… Sel ajal võib ärgata nõiduslik jõud, mis kütkestab pilku ja iluga võlub ... Talv, nagu ingel, on säravas riides, ja lume valgedus on ümberringi! Valged on linnad, põllud ning laaned... helged ka unelmad ja mõttekaared… Siin lumemetsas nauding elab, ja talv minu saatusse suurt õnne põimib. Siit leidsin ma muusat, innustust, ilu, Südame vaigistust ja eluhimu… Talv soovib häid ja ilusat Jõule ja kingib ta rahu, vaikust ja rõõme ... Talv õpetas mind uuesti looma luuleid ja kinkis nii palju toredaid muljeid. Ta õpetas, kuidas nautida elu ja tormises ilmas märgata ilu. Ta kustutas mälust probleeme ja mure süütas ta minus lootuse tunde. Siin jälle mu süda on rõõmus ja rahus, ta unustas nüüd hooli ja ilmaasju ... Mu silmad nii säravad uuesti õnnest, Ja pisarad tilguvad, kuid ainult rõõmust. Talv… unenäo kõikvõimas haldjas, mis hoiab asu nii metsas kui väljas... Talvele tänu tasakaal on mu hinges, ta elustub tuhast Morpheuse riigis. /25. detsember 2014/ Värska, mu kallis ja õnnelik maa,
Avalik hingega ruttan sul vastu. Südamepõhjani armastan ma Su ilusat loodust ja kaunist agu. Rõõmust ja õnnest siin sulab mu süda, Puhkab mu hing, lauldes sulle kiitu. Ei ole siin üldse tänavamüra, Sel kohal ma näen vaid rõõmu ja pidu. Põõsastel kaunilt siristab linde, Päike nii kirkalt sillerdab veel. See võlukoht jääb mulle alati meelde, Sest hinge täidab siin heameel. Värska... kui särab siin õnnest mu nägu, Ja head saatus mulle ennustab kägu. /13. juuni 2014.a./ |
AutorLuuletusi kirjutan eesti keeles ainult 2013. aastast. Kuna mina olen venelane, ma saan aru, et kirjutades võõrkeeles mul võib olla mõned vead ja ebatäpsused. Palju vabandusi. Kindlasti arvestan kõiki nõuandeid. See aitab mulle oma keelt parandada ja teha teda paremini. Arhiivid
February 2018
Kategooriad |